Põhikiri

1. Üldsätted
1.1. ICOMOS (inglise keeles International Council on Monuments and Sites; prantsuse keeles Conseil International des Monuments et des Sites) on UNESCO järelevalve all tegutsev eraõiguslik spetsialistide ühendus, mille eesmärk on igakülgne kinnismälestistega tegelemine riiklikul ja rahvusvahelisel tasemel.
1.2. Mittetulundusühing nimetusega MTÜ Eesti ICOMOS (edaspidi ühing) on ICOMOS-i Eestis tegutsevate liikmete vabatahtlik iseseisev kasumit mittetaotlev ühendus, mis tegutseb avalikkudes huvides.
1.3. Ühingu asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
1.4. Ühingu eesmärk on Eestis olevate kinnismälestiste teadvustamine, säilitamine ja nüüdiskeskkonda integreerimine, aitamaks kaasa ICOMOS-i põhimõtete elluviimisele.
1.5. Ühingu põhitegevused on:
1.5.1. osalemine ICOMOS-i tegevuses viisil, mis ICOMOS-i põhikirjas on ette nähtud riikliku komitee tegevusele;
1.5.2. koostöö ICOMOS-i keskorganitega ning teiste riiklikkude ja rahvusvaheliste teaduslikkude komiteedega;
1.5.3. koostöö teiste kultuuripärandit käsitlevate ühendustega;
1.5.4. ICOMOS-i tegevussuundadest lähtuv siseriiklik tegevus;
1.5.5. osalemine oma liikmete kaudu muinsuskaitse ning mälestiste käsitlemise teoreetilises ja praktilises töös.
1.6. Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

2. Ühingu liikmeks vastuvõtmise tingimused ja kord
2.1. Füüsilisest isikust tegevliige (edaspidi tegevliige) võib olla kinnismälestistega tegelev spetsialist, keda üldkoosolek tunnustab eksperdina ning kes:
2.1.1. soovib arendada ühingu eesmärgiga kooskõlas olevat tegevust;
2.1.2. tunnistab ICOMOS-i ja ühingu põhikirja;
2.1.3. maksab ICOMOS-i ja ühingu liikmemaksu.
2.2. Hääleõiguseta toetajaliige võib olla juriidiline või füüsiline isik, kes:
2.2.1. soovib arendada ühingu eesmärgiga kooskõlas olevat tegevust;
2.2.2. maksab ühingu liikmemaksu.
2.3. Ühing võib valida auliikmeid tunnustusena suurte teenete eest mälestistega tegelemise vallas.
2.4. Ühingu üldkoosolek otsustab ja juhatus korraldab uue liikme vastuvõtmise.

3. Ühingust väljaastumise ning -arvamise tingimused ja kord
3.1. Liige esitab ühingust väljaastumiseks juhatusele kirjaliku avalduse.
3.2. Liikme võib ühingust arvata välja juhatuse otsusega, kui põhjus on järgmine:
3.2.1. liige ei ole majandusaasta lõpuks tasunud ühingu liikmemaksu;
3.2.2. liige ei ole viimase kolme aasta jooksul osalenud ühelgi ühingu
üldkoosolekul või ühingu poolt korraldatud üritusel.
3.3. Juhatus otsustab liikme väljaarvamise oma koosolekul, teatades selle küsimuse arutelust väljaarvatavale liikmele kirjalikult vähemalt viisteist päeva enne koosoleku toimumist.

3.4. Väljaarvataval tegevliikmel on õigus osaleda oma väljaarvamise küsimuse arutamisel juhatuses.
3.5. Juhatuse poolt väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise küsimuse otsustamist väljaarvamisele järgneval ühingu üldkoosolekul.
3.6. Liikme võib ühingust arvata välja üldkoosoleku otsusega, kui põhjus on järgmine ja selle poolt on 2/3 üldkoosolekul osalejatest:
3.6.1. juhatuse väljaarvamise otsuse kinnitamine;
3.6.2. liikme tegevus on vastuolus ICOMOS-i ja ühingu põhikirjaga ning ühingu eesmärkidega;
3.6.2. tegevliikme tegevus takistab ühingu tegevust;
3.6.4. tegevliikme tegevus on vastuolus seadusega.

4. Liikme õigused ja kohustused
4.1. Liikmel on õigus saada juhatuselt teavet ühingu tegevuse kohta.
4.2. Tegevliikmel on õigus:
4.2.1. osaleda hääleõigusega ühingu üldkoosolekul;
4.2.2. olla valitud ühingu juhatuse liikmeks.
4.3. Liikmel on kohustus:
4.3.1. järgida ühingu tegevuses osalemisel ICOMOS-i ja ühingu põhikirja ja juhtorganite otsuseid;
4.3.2. tasuda määratud liikmemaksu ja seda jooksva aasta eest ka siis, kui tema liikmelisus lõpeb aasta kestel;
4.3.3. teatada juhatusele liikmearvestuse pidamiseks oma kontaktandmed.
4.4. Liikmele võib panna liikmemaksu täiendavaid tagasiulatumatuid varalisi kohustusi ainult üldkoosoleku otsusega.

5. Üldkoosolek
5.1. Ühingu kõrgeim organ on üldkoosolek, kus igal tegevliikmel on üks hääl.
5.2. Üldkoosolek kutsutakse korraliselt kokku vähemalt üks kord aastas.
5.3. Üldkoosolek kutsutakse erakorraliselt kokku vähemalt 1/5 tegevliikmete kirjalikul nõudmisel või seaduses määratud ning muudel juhtudel, kui ühingu huvid seda nõuavad.
5.4. Üldkoosoleku kokkukutsumiseks saadetakse igale liikmele vähemalt viisteist päeva enne üldkoosoleku toimumist kirjalik teade, näidates ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra. Kirjalik teade on liikmele tema poolt antud faksi, posti või elektronposti aadressile saadetud teade, kusjuures juhatus ei vastuta side toimimise eest.
5.5. Tegevliige võib lasta ennast esindada teisel tegevliikmel, saates vähemalt üldkoosoleku toimumisele eelneval päeval kirjaliku teate kõikidele liikmetele enda esindusõiguse üleandmise kohta.
5.6. Tegevliige võib mõlemapoolsel tehnilisel võimalusel osaleda ka video-, Skype- vms konverentsi vormis, saates vähemalt üldkoosoleku toimumisele eelneval päeval kirjaliku teate kõikidele liikmetele enda osalusviisi kohta.
5.7. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud üle poole tegevliikmetest.
5.8. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud tegevliikmetest või nende esindajatest.

6. Üldkoosoleku tegevusala
6.1. Üldkoosolek võib muuta ühingu põhikirja või otsustada ühingu ühinemise, jagunemise ja lõpetamise üle, kui muudatuse poolt on 2/3 üldkoosolekul osalejatest.
6.2. Üldkoosolek võib muuta ühingu eesmärki, kui muudatuse poolt on 9/10 üldkoosolekul osalejatest.
6.3. Üldkoosolek valib juhatuse liikmed ning nende seast esimehe ja aseesimehe.
6.4. Üldkoosolek otsustab juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise ning määrab selles tehingus või nõudes ühingu esindaja.
6.5. Üldkoosolek otsustab ühingule kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise ning määrab nimetatud tehingute tingimused.
6.6. Üldkoosolek vaatab läbi ning kinnitab majandusaasta aruande ja bilansi. Kinnitatud dokumentidele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
6.7. Üldkoosolek otsustab muid ühingu tegevusega seotud küsimusi, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud ühingu teiste organite pädevusse.

7. Juhatus
7.1. Juhatus juhib ühingu tegevust ja esindab seda ning seal on kaks liiget, kes määratakse ametisse kolmeks aastaks.
7.2. Juhatuse liikmed esindavad ühingut vastavalt seadusele.
7.3. Juhatuse koosolek toimub vähemalt üks kord kahe kuu jooksul. Esimees kutsub kokku juhatuse koosoleku ning juhib seda. Koosoleku kohta koostatakse protokoll.
7.4. Juhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa mõlemad juhatuse liikmed.
7.5. Juhatuse otsus on vastu võetud, kui otsuse poolt on mõlemad juhatuse liikmed. Otsusele kirjutavad alla mõlemad juhatuse liikmed.

8. Juhatuse tegevusala
8.1. Juhatus kutsub kokku ühingu üldkoosoleku.
8.2. Juhatus peab liikmete arvestust.
8.3. Juhatus sõlmib lepinguid ning korraldab ühingu töötajate tööle võtmise ja töölt vabastamise.
8.4. Juhatus korraldab ühingu raamatupidamise, koostab pärast majandusaasta lõppu tegevusaruande, raamatupidamise aastaaruande ja bilansi ning esitab need kuue kuu jooksul üldkoosolekule.
8.5. Juhatus annab liikmetele vajalikku teavet ühingu juhtimise kohta ja esitab vastava aruande, kui üldkoosolek seda nõuab.
8.6. Juhatus langetab otsuseid, mis ei kuulu üldkoosoleku ainupädevusse.

9. Ühingu ühinemine, jagunemine ja lõpetamine
9.1. Ühinemine, jagunemine ja lõpetamine toimuvad üldkoosoleku otsusega või seaduses sätestatud muul juhul ja korras.
9.2. Ühingu lõpetajad on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.
9.3. Ühingu lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara sarnase eesmärgiga era- või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
9.4. Kui ühing on kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja, siis antakse lõpetamisel pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara sarnase eesmärgiga tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja liikmele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.